Miks valmis kollektsioon ”NEW . UUS” 2021?

Mis on Katre Arula jaoks taaskasutus ning jätkusuutlikkus? Katré tee taaskasutuseni – miks ja kuidas?

Minuga on kogu aeg mõte asjade taaskasutamisest kaasas käinud, sest minu ema on tohutu taaskasutaja. Nõukogude ajal ei olnud midagi saada, pidi olema nutikas ning ise vanadest asjadest uusi tegema.

Mäletan, kui tema tegi uusi esemeid oma vanaema riietest ja lõpuks sain mina need endale. Olen sellise mõtteviisiga ümbritsetult kasvanud ja selles nutikuses ka oma asja edasi arendanud. Tänaseks olen tegelenud käsitööettevõtlusega üle 20 aasta ja loonud siia, Põltsamaale, oma maailma. Tulin Põltsamaa lossihoovi 2009. aastal ja tänaseks on mul siin oma stuudio ja meistrikoda.

Minu viis taaskasutusega tegelemiseks on see, et valmistan mööblivabriku jääkidest käekotte ja seljakotte. Ma ei taha kunagi teha asju lihtsalt tegemise pärast. Mõtlen pidevalt selle peale, et kui ma mingisuguse asja valmis teen, siis peab seda kellelgi vaja ka olema. Sellise põhimõttega olengi oma äri ja ettevõtlust ehitanud.

Foto: Kerttu Kruusla

➡️ VAATA KOLLEKTSIOONI

Mööblivabriku jäägid käsikäes jätkusuutlikkusega

Esiteks kasutan mööblivabriku jääke, sest muidu lõpetaksid need prügimäel ning tekitaksid reostust. Mina nii-öelda päästan nad ära. Teiseks on need nii vastupidavad, et sobivad ideaalselt kottide valmistamiseks. Kuigi ma ei saa öelda, et teen 100% taaskasutust. Lukud, furnituuri ja sellised asjad, mis peavad ühel heal tootel vastu pidama, panen ma ikkagi uued. Seda sellepärast, et toode, mida ma valmistan, oleks ise ka jätkusuutlik ja peaks kaua vastu.

Olen saanud tagasisidet, et inimene hea meelega ostaks uue koti, aga vana on veel nii ilus, et ei raatsi uut soetada. Eelmine aasta uue kollektsiooni tulekuga tekkis mõte, kuidas oma olemasolevale kotile uut hingamist anda. Kuna mul on 3in1 kotid, mida saab kasutada nii selja-, õla- ja käekotina, siis sellel kotil saab vastavalt vajadusele ja soovile vahetada rihma. Mustale kotile saab lisada näiteks punase, kollase või sinise rihma. Neid rihmasid saab veel kanda ka vööna või sobitada oma vanade riiete ja aksessuaaride juurde.

Läbinisti tugev ja funktsionaalne toode on vajalik, et klient ei peaks jälle kiiresti tulema uut ostma. See on minu panus jätkusuutlikkusse ja taaskasutusse.

Kollektsioonide lugu ja lapitöömaailm

Kui mõtlen sellele, et minu ema valmistas vanadest rõivastest uusi, siis tegelikult teen mina seda samuti.

Olen kõik oma kollektsioonid üles ehitanud nii, et kui ma ostan kangad, siis kasutan need ka lõpuni ära. Kollektsioon algab alati mingi valge esemega, see sümboliseerib puhast lehte. Sinna peale saan hakata oma lugu looma ja iga esemega seda edasi rääkima. Kõik need materjalid, mida olen kollektsiooni jaoks varunud, kasutan lõpuni ära. Mõned komplektid või mudelid on täiesti lapitöö, viimastest üle jäänud juppidest kokku pandud. Kollektsiooni tegemise juures hakkavad alati mingid esemed elama ja väga tore on see, kui elama on hakanud täiesti lapitööna valminud riided. Pean tõdema, et olen tänu ema taaskasutust propageerivale mõtlemisele leidnud enda jaoks lapitöö. Lapitööga tegelemine juba üle 20 aasta ongi minu üks suur maailm- taaskasutusmaailm.

Kiirmoega käivad kaasas omad mured

Kiirmood tähendab seda, et inimene peab kogu aeg kaasa jooksma mingite trendidega. Arvan, et inimene ei pea olema kogu aeg viimase moe järgi riides, vaid pigem isikupärane. Kiirmoe tarbimisega unustatakse ära ka selle vähene vastupidavus ja ihusõbralikkus ning madal kvaliteet. Usun, et inimesed ostaksid vähem, kui nad ostaksid teadlikumalt.

Uus ja eriline kollektsioon

Sellel kevadel osalen ma Estonian Fashion Festivalil läbi ja lõhki taaskasutuskollektsiooniga. Lavale pääseb küll 10 komplekti, aga olen enda jaoks selle lahti mõtestanud niimoodi, et selle kollektsiooni tegemise käigus katsun päästa vähemalt 100 rõivaeset. Kõik need 100 eset ma ka nummerdan ära, see on minu lähituleviku panus taaskasutusse. Hulganisti oma pere riided tuunin samuti uuteks ümber. Mul on praegu laual 10 paari teksapükse. Võib ju hakata arvutama, kui palju ma sellega vett säästan, et ei hakka kollektsiooni jaoks spetsiaalselt uusi pükse ostma, vaid kasutan vanad ära. Nendest ma teen seeliku, tagi ja ühe jaki, mille olen planeerinud. Selle kollektsiooniga tahan aidata inimestel jõuda arusaamiseni, et riideid on võimalik täiesti uueks ümber õmmelda.

Iga inimene saab anda oma panuse

Kuidas igaüks ise saaks jätkusuutlikult mõelda ja mitte uusi asju osta? Tuleb vaadata oma riidekapis ringi ja olla isikupärane. Üks hästi hea nipp on oma olemasolevaid riideid kanda kihiliselt: kombineerida ja sobitada üksteise peale, et seeläbi neid uut moodi kanda.

Kui ise kohe oma riideid ümber teha ei oska, siis oma uue kollektsiooni loomisel mõtlen sellele, kuidas inimene saaks tulevikus tulla minu juurde, kasvõi oma vanade teksapükstega, ning saaks nendest midagi uut.

Teksti toimetas Eliise Kuus
Modellid: Saskia Soomets ja Kirke Siimso
Jumestus: Make-Up Atelier Paris Estonia
Soeng: Eleven Australia
Stilistika: Triin Amur
Aitäh, Anu Raud , ERMi Heimtali muuseum ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

➡️ VAATA KOLLEKTSIOONI