KÄSITÖÖ ÕPETUSED – lihtsad ruudud – lapitehnika õpetused

Kui ruudukestega võtmehoidja meisterdamine (seda õppisime eelmises blogipostituses) sobib hästi algajatele, siis suure seinatekstiili tegemiseks läheb vaja natuke rohkem vilumust ja väga palju kannatust. Sellise suure töö ettevõtmine sobib hästi „kogujatele“. Neile, kes ühtegi riidetükikest ära ei viska ja neile, kes kunagi ei saa kangapoest nii ära tulla, et sealt midagi kaasa ei ostaks. See 4 x 4 cm suurustest ruudukestest töö on valminud lapsepõlvemälestusi meenutades. See lapitehnika õpetus koosneb 3016 ruudust ning mustri kokkuladumiseks oli vaja üle nelja meetri pikkust tööpinda.

„Suvelugu vikerkaarest“ valmis Eesti Lapitöö Seltsi aastanäitusele 2003. Näitus toimus Põltsamaal restoran Konvent ruumides. Töö mõõdud 85 x 300cm.

Lugu ise aga selline:
Olen kõik oma lapsepõlve suved maal vanaema juures veetnud. Ma ei mäleta väga niisuguseid hetki, mil oleks igav olnud. Pigem meenuvad ikka toredad mälestused. Tavaliselt oli meid vanaema juures neli kuni kuus lapselast, tol korral aga vennaga kahekesi. Terve päeva oli sadanud ja õhtuks olime tubastest tegevustest täiesti tüdinenud. Lõpuks tuli isa töölt koju. Ta parkis oma veoauto ZILi tavalisele kohale. Ka vihm jäi hõredamaks, maja taga läks taevas heledaks ja isegi päike tuli välja. Jooksime isale õue vastu ning märkasime suurt vikerkaart. See oli tõesti suur, nagu lasteraamatus, üle kahe lehekülje. Ja äkki küsis isa: “Kas tahate, läheme toome selle vikerkaare oma õuele? Paneme ühe otsa veoauto kasti ja sõidame koju.“ Tol hetkel ma ei mõelnudki, kas see üldse võimalik on. Meid kõiki valdas ärevus ja suur rõõm nii hea idee üle. Ja nii sõitsimegi mööda küla ringi, vesi pritsis poriloikudest kahte lehte laiali ja õhtupäike joonistas vikerkaare veel ilusamaks ja ilusamaks. Isa ei lausunud enam vikerkaare kohta sõnagi ja äkitselt sain ma aru, et püüame võimatut. Ta oli meile vingerpussi mänginud. See aga ei valmistanud sugugi pettumust, vaid on jäänud mulle meelde kogu eluks.

Miks ma Sinuga seda jagan?

Minu arust on ruudutehnika lapitöö alustala. Ruutudest võib teha lihtsaid asju, aga võib luua ka võimsaid mustreid ja kujundeid. Kutsun Sindki otsima ja lapitööks õmblema oma “vikerkaart”! Ruutude kokkuõmblemine on selleks väga sobilik, sest see ei nõua eriti suuri oskusi. Nõuab aga kuhjaga kannatust pühendumist. Head “vikerkaare” leidmist!

Siin on mõned õpetused:

Ruutude õmblemine, variant 1: LIHTSAD RUUDUD

1. Lõika lapitöövahendite abil kangas ruudukujulisteks tükkideks.
2. Laota ruudud alusele, moodustades mustri.
3. Kirjuta iga rea esimesele ruudule järjekorranumber.
4. Tõsta rida kuhilasse, nubriga ruut jääb kõige pealmiseks.
5. Alusta õmblemist esimesest ruudukuhilast. Nubriga ruut jääb õmmeldes kõige vasakpoolsemaks.
6. Ühenda saadud ruuduread omavahel. Jälgi, et valmis tööl jääksid numbrid samadele kohtadele, kuhu alguses olid paigutanud. Õmblusvarud lükka ühel real ühele, järgmisel real teisele poole.

Ruutude õmblemine, variant 2: KIIRRUUDUD

1. Lõika lapitöövahenditega pikad ühelaiused ribad.
2. Ühenda need omavahel jälgides kangaste mustreid. Tee selliseid „ribakangaid“ mitu erinevat varianti.
3. Triigi õmblusvarud ühele poole.
4. Lõika „ribakanga“ servast sama laiusega ribad nagu olid töö alguses lõiganud.
5. Aseta erinevas järjekorras ühendatud ruuduread üksteise kõrvale aluse peale. Kui oled mustriga rahul, ühenda need omavahel. Õmblusvarud lükka ühel real ühele, järgmisel real teisele poole.

Ruutude õmblemine, variant 3 õpime juba järgmistel kordadel!

Head pusimist! #pusikodus